“Coram Publico”

2018 Tantsuruum / Tallinna linnaruum

Autorid: Barbara Lehtna, Stephanie Felber (GER)
Tantsijad: Barbara Lehtna, Iiris Viirpalu, Karmen Ong, Outi Elena (FIN)

CORAM PUBLICO kutsub vaatajaid kohtuma avaliku ruumi eri paikades performance’i-kunstnike ja ajutiste kohalviibijatega ning nendega suhtlema. Linnakoreograafias uuritakse igapäevaseid käitumismustreid ja suhtlusrituaale ning valgustatakse eri koode, mis meie igapäeva reguleerivad. Soovime koos teiega mänguliselt avada ja vaadelda teadlikult ja mitteteadlikult toimuvaid liikumisi sotsiaalsetes mehhanismides.

Fotod: Diana Unt

“Hidden Pärnu/Peidus Pärnu”

2018 Pärnu linna mobiilirakendus
Audiolavastus

Autor: Barbara Lehtna
TEKSTINÄIDE:

“Peidus Pärnu” ei ole jalutuskäik inimesele, kes tahab näha linna, mis on nähtav kõigile. See ei ole ka mõeldud inimesele, kes tahab teada täpseid daatumeid, millal miski ehitati. See jalutuskäik ei ole neile, kelle jaoks reisimine koosneb vaatamisväärsuste pildistamisest.

“Peidus Pärnu” on inimesele, kellele meeldivad linnade toimimismehhanismid ning sügavam arusaam sellest linnast, milles ta parajast viibib. See teekond viib huvilise tavaradadest eemale ning annab aimu peidetud mõtetest, mida esimese hooga märgatagi ei pruugi. Audiolavastus on leitav Pärnu linna mobiilirakendusest nii eesti kui inglise keeles (saadaval nii Play Store’ist, kui App Store’ist).

“Gaismas Raksti / Valguse mustrid”

2018 Läti Rahvusraamatukogu

Lavastaja: Viesturš Meikšanš
Tantsijad: Barbara Lehtna, Samira Adgezalova, Rūta Ronja Pakalne, Daniela Vētra, Māris Portugālis, Aviks Parkūrs
Lisalavajõud: 40 Läti inimest
Heliloojad: Jānis Šipkēvics, Mārtiņš Viļums
Muusika esitajad: Läti Raadiokoor
Dirigent: Kaspars Putniņš S
Stsenograafia: Voldemārs Johansons
Produtsent: Läti Kontsert, Katrīna Dūka

Multimeedia lavastus “Valguse mustrid” räägib tänapäevase Läti lugu ja püüab mõtestada kaasaaegse lätlase olemust ning aru saada, millise juhtmõttega alustada iseseisva Läti järgmist sada aastat. “Valguse mustrid” ühendab omavahel videoprojektsiooni, tantsu, valguskunsti ning žanreületava koorimuusika. Kahetunnine suurvorm annab publikule võimaluse liikuda vabalt ringi lavastuseks spetsiaalselt kohandatud ruumis, kus iga järgmine nurgatagune võib osutuda paigaks, kus juhtub midagi erilist.

“Appi-appi, kass läks kappi?!”

2017

Lavastaja/muusikaline kujundus: Barbara Lehtna

Laval /kunstniku töö: Kaido Torn

“Appi-appi… kass läks kappi” on visuaalteatrilavastus, mis on mõeldud lastele, kellele meeldivad võlulood, toredad juhtumised ja öiseid seiklused. Lavastuse etendamisel kasutatakse nii nuku- kui sõnateatrile omaseid vahendeid, mis ei jäta külmaks ei lapsi ega täiskasvanuid, kes on valmis ühel õhtul oma täiskasvanumõistuse ukse taha jätma.

“Soome 100 / #Yhdessä”
2017 / Pärnu Kontserdimaja

Lavastaja: Barbara Lehtna
Kunstnik: Kaido Torn
Laval: Kimmo Pohjonen / Pärnu segakoor jt.

“Soome 100 / #Yhdessä” kontsert oli Soome vabariigi sünnipäeva tähistamise kulminatsioon Pärnu kontserdimajas. Kontsertlavastuse esimene pool kätkes eneses muusikalisi ja sõnalisi mõtisklusi soomlaseks olemise ja Soome olemise kohta. Kontsertlavastuse teise poole sisustas ülimenukas soomlasest akordionivirtuoos ja omapärase helikeelega muusik Kimmo Pohjonen.

Foto: Mailiis Ollino

“TOGETHER FOREVER”

2017 Tallinn/Pärnu/Tartu

Autor: Barbara Lehtna Aitäh: Ant Hampton/Christophe Meierhans

Ma ei tea mis selle asja vorm on. Võib-olla mõtete koreograafia? Nihestus argipäevas? Võib-olla midagi muud? Ma ei tea ja see polegi oluline. Oluline on see, et me räägime kurbadest armastuslugudest. Kümnest, kui täpne olla. Kümnest loost, mis on alanud armumisega ja selle tundega, et see kõik kestab igavesti. Kümnest loost, kus kõik ei ole kestnud igavesti.

Need armastuslood on linnaruumis. Avalikus ruumis. Publiku õigus on neid lugeda. Just nimelt.. mitte kohustus vaid õigus. Iga armastuslugu juhatab lugeja järgmiseni: esimene teiseni, teine kolmandani, kolmas neljandani ja nii lõpuni välja. Seega on võib-olla tegemist jalutuskäiguga mööda teiste inimeste mõtteid?

Jalutuskäigu ette võtmiseks on kolm viisi. Esimene : otsid esimese armastusloo üles ja alustad sellest ning liigud kuni viimaseni ja ongi kõik. Teise võimalusena alustad esimesest ja kuulad iga loo vahele helifaile, mille saad alla laadida sellelt samalt kodulehelt. Neid variante mööda liikuda saad siis, kui armastuslood jälle kuhugi ilmuvad. Kolmas variant on läbida tuur virtuaalselt.

Head teiste inimeste draamat!

“Seismic Session”

2017 ImPulsTanz – Viini Rahvusvaheline Tantsufestival

Koreograaf: Doris Uhlich Tantsijad: Barbara Lehtna, Pedra Costa, Ewa Dziarnowska, Christna Gazi, Aleksandar Georgiev, Andrea Gunnlaugsdóttir, Lilach Livne, Ellen Soderhult Saund: Boris Kopeinig Dramaturg: Yoshie Maruoka Produktsioon: Theresa Rauter & Christine Sbaschnigg

Visuaalne ja lihaseline ning lihane kooslus, mis võtab üle tellingud, mis ümbritsevad Secessioni muuseumi veel kaks aastat. Majade, linnapiltide ja kehade ühekssulamise koreograafia, mis laseb mõelda parasiitluse ja sümbioosi vastandumise üle. Art noveau, siit tuleb keha!

Fotod:(c) eSeL.at – Lorenz Seidler

“Tantsud Sillamäega”

2017 Sillamäe

Residentuuris: Barbara Lehtna, Kaido Torn

“Võimatu, ütlete teie. Täiesti võimalik, ütleb Sillamäe.” Anonüümne tänavakunst

Me tantsisime Sillamäega ja Sillamäe tantsis meiega. Residentuuri teemadeks olid tants, video ja nende ühendamine ilma, et ise seal vahel kaduma läheks.

“Eritunnused/Distinguishing marks”

2017 Vaba Lava

Lavastajad: Chris Kondek, Christiane Kühl Dramaturg: Piret Jaaks Laval: Barbara Lehtna, Roland Laos, Taavet Jansen, Helen Kask

Viimase viie aasta jooksul peetud loengute ja loodud lavastuste käigus on Berliini performance‘i-duo videokunstnikud Chris Kondek ja Christiane Kühl uurinud uute digikeskkondade teatraalseid aspekte.

Seekord on kunstniketandemi huviorbiiti sattunud `meie aja kangelane`, meie lipulaev E-Eesti, seega on iseenesestmõistetav, et Kondeki ja Kühli uusim lavastus valmibki just Eesti pinnal. Koostöös eesti dramaturgi, etenduskunstnike ja IT spetsialistiga (Piret Jaaks, Roland Laos, Barbara Lehtna, Helen Kask ja Taavet Jansen) on valmimas lavastus, mille keskmes on Eesti edulugu, alates tema tagasihoidlikust sünniloost eesti soodes ja rabades kuni sirgumiseni salapäraseks ja nähtamatuks E-Eestiks. Kuna igal säraval mündil on ka teine pool, siis tegeleb see lavastus muuhulgas e-ühiskonna hämaramate varjukülgedega.

Lavastuse `kangasse` on sisse põimitud mitmeid peaaegu usutavaid ja dramaatilisi lugusid, näiteks äpardunud e-residendist ettevõtjast või X-teel suure kiiruse tõttu rööbastelt maha sõitnud müütilisest, üksildasest rändurist, kes palub end kutsuda E-Eestiks.

Samanimeline bränd E-Estonia kuulutab – The Future is Now – tulevikule on alus pandud juba praegu. Samas, kas keegi saab täie veendumusega öelda või ennustada, milline see tulevik võiks välja näha?

Lisagalerii asub siin.
Fotod: Mats Õun

“Habitat”

2017 Donaufestival / Krems (AT)

Koreograaf: Doris Uhclich Saund: Boris Kopeinig Valgus: Gerald Pappenberger Produktsioon: Theresa Rauter & Christine Sbaschnigg Tantsijad: Barbara Lehtna, Juan Felipe Amaya Gonzalez, Samira Bösch, Uwe Brauns Eyal Bromberg, Zinzi Rosa Buchanan, Manuela Calleja, Pêdra Costa, Ewa Dziarnowska, Anna Friedrich, Christina Gazi, Alexandar Georgiev, Andrea Júlía Gunnlaugsdóttir, Lotta Maaria Halinen, Christina Hurt, Boris Kopeinig, Louis Labadens, Hugo Le Brigand, Lilach Livne, Milan Loviska, Aloun, Marchal, Raúl Márquez, Yoshie Maruoka, Andrius Mulokas, Mzamo Nondlwana, Ofelia Jarl Ortega, Johanna Pauer, Yali Rivlin, Vera Rosner-Nógel, Lyllie Rouviere, Roni Sagi, Grete Smitaite, Ulla Stahlstadt, Julischka Stengele, Doris Uhlich, Christina Vivenz, Werner Vockenhuber, Brigitte Weinberger, Johannes Zits

Alasti olemine ei pea alati tähendama tunnet, et oled alasti. Uhlich loob koreograafiaid, mis uurivad erinevaid inimkehadega seotud rituaale ja seda, kuidas näidata alasti keha, mis ei ole seotud seksuaalsuse ja tabudega. Selleks okupeerivad 30 tantsijat Kremsi linnas asuva monumentaalse dominikaanikiriku, mis sekulariseeriti juba aastal 1786 ning loovad sinna omalaadse varjupaiga, kuhu on oodatud kõik kehad, sõltumata tavanormidest. 30 tantsijat okupeerivad monumentaalse dominikaani kiriku ja higistavad, pulsseerivad, värisevad. See on tants, see on transs, see on energia.

“Mana”

2017 Eesti Rahva Muuseum (ERM, Tartu) MoodPerformanceTants

Lavastaja: Barbara Lehtna Kunstnik: Kaido Torn Valguskunstnik: Oliver Kulpsoo Videokunstnik: Mari-Ann Markus Projektigrupp: Kairi Lentsius, Marta Tuulberg, Liisbet Järviste, Siret Ott, Anita Trink, Gerda Niitvähi, Ipi Ilves, Jane Aus, Gretel Persidski Laval: Gertha Teidla-Kunitsõn, Rainer Ott, 82 etendajat

Alguses oli pimedus. Sa ei tundnud end ära, ei teadnud, kuhu oled sattunud, mis paik see on…

Vaatasid oma käsi, jalgu, kõhetut keha ja Su ainsaks mõtteks oli, kas see on unenägu ja kuidas sellest viirastusest üles ärgata. Näpistasid end lootuses sellest abi leida, ent see ei aidanud. Kas Sa üldse magadki? Äkki see, kuhu oled sattunud, on hoopis see, millest Sa alati unistanud oled? Ehk on see vana elu lõpp, uus ärkamine?

Lisagalerii asub siin.
Fotod: Toomas-Vahur Lihtmaa, Viivi Järve, Signe Milkov

Liikumise lood”

2017 Vaba Lava (Tallinn) Pärnu linnaruum

Lavastaja: Barbara Lehtna

Projektigrupp: Terje Tamm, Kaido Torn, Kaspar Kast, Laura Jamsja, Anu Juurma-Saks

Ränne ehk migratsioon (ka rändamine) on püsiv elukoha vahetus. Rännet mõistetakse üldiselt kui inimeste füüsilist liikumist ühelt alalt teisele, mõnikord üle pikkade distantside või suurtes gruppides. / Vikipeedia

Me rändame palju. Küll odavate lennupiletidega sooja päikese alla, küll laevaga üle vee tööle, küll maalt linna ja linnast maale. Me läheme ära ja võib-olla… kui hästi läheb, tuleme tagasi. Meist räägitakse palju – küll ajalehtedes, esseedes ja teadustöödes. Meid intervjueeritakse ja küsitakse, et mis tunne on, kus on meie kodu ja kellena end määratleme?

Me oleme oma aja nähtus – nii nad ütlevad.

Oluliselt vähem räägitakse aga neist teistest. Nendest, kes meist maha jäävad. Jääjad. Me kutsume neid jääjateks. Jääjad ootavad ja lakkavad ootamast. Tihti jääme me neile võõraks ja kui see juba kord juhtunud on, on omaks saamine raske. Nende hulgas on emasid ja on isasid, on naisi ja on lapsi, on sõpru. On neid, kes on mulla all ja kes vaikselt ilma meieta puudeks kasvavad.

—————————————————————————————————————–

„Liikumise lood“ on urbanistlik linnainstallatsioon, mis baseerub ütlusel, et igal eestlasel on keegi, kes on ära läinud. Installatsioon koosneb 13st linnaruumi paigutatud valgustatud inimkujust, mis edastavad intervjuusid, mis on tehtud tavaliste Eesti inimestega. Need on minemise ja jäämise lood, need on liikumise lood.

Toetajad: Pärnu Linn, Vaba Lava, Eskaro, Espak, Balsnack

Lisagalerii asub siin.
Fotod: Olev Luik

“Mehed tantsivad merega”

2016 Vana-Pärnu rand

mehed

Lavastaja: Barbara Lehtna Koreograaf: Silver Soorsk Abikoreograaf: Katarina Yarochkina Kunstnik: Katri J. Butafoor: Kaido Torn Produktsioon: Maria Krinal,Terje Tamm, Kaspar Kast Laval: 30 meest

Meri. Mööda merd minnakse ära. Mööda merd tullakse koju. Mööda merd minnakse avastama ja mööda merd minnakse unustama. Mööda merd pääsetakse vabadusse ja minnakse sõtta. Meri on tee. Meri on tee millegini ja millegi eest ära.

Tihti on esmaminejateks, -tulejateks, -avastajateks ja –unustajateks mehed, kellele siis järgnevad naised ja seejärel lapsed. Minnakse perekondadena ja tullakse eraldi. Olgu, mis on… igal juhul üks on kindel – eestlane ei saa merest ei üle ega ümber ja rannarahvad on põlvkondade kaupa mõtestama, et mis rolli meri nende elus mängib.

Lavastuses „Mehed tantsivad merega“ asusid merega füüsilisse mõttevahetusse kolmkümmend meest, kes tahtsid merega tantsida kui võrdse partneriga ja küsida endalt, et kuidas nemad, 21. sajandi mehed tegelikult meresse suhtuvad.

—-

“us as a useless duet”

2016 Kanuti Gildi Saal Residentuur

duetlettersphoto

Etendajad: Catalina Insignares (COL), Barbara Lehtna

“us as a useless duet” on tantsulavastus, mis on mõeldud kahele inimesele. See on peaaegu nähtamatu duett, mida kogevad ainult need kaks tantsijat, kes selles iseosalevad. See projekt koosneb viiest sessioonist, jaotatud viie nädala peale. Iga nädala jaoks on olemas ümbrik lähteülesandega. Paljudele on juba selline ajahulk pikaajaline pühendumus. Me ei tea kumbki, mis hakkab juhtuma: see duett, mille koos loome, on meie mõlema soovide põimumine ja samas ka tantsuline vastasseis. Me tantsime koos, kuid see ei ole danceresearch. See ei ole loovusharjutus, see on võimalus kaotada ennast tantsu käigus ja pühenduda üksteisele.

Residentuurist ei ole fotosid, sest lavastuse sisu kuulub vaid residentuuris osalenutele.

“Takistus.Vormides hirmu.”

2016 Vaba Lava

6_Fotor_Collage

Etendajad: Barbara Lehtna, Jaanika Arum, Laura Kvelstein, Eva Susova jt. Lavastaja: Julian Hetzel (GER)

Avalike sekkumiste jada, mis nihestavad kiire linnatempo tekitatud igapäevavoogu. Sekkumiste mõte on tekitada ajutine segadus ja näiv kontrollikadu, olgugi, et selle vahendiks on seisak ja vaikelu. Sekkumised on tekitatud läbi väga lihtsa vahendi: inimesed, kes lamavad maas.

“Meditatsioonid”

2016 Viljandi Tantsunädala residentuur

Meditatsioonid

Etendajad: Maria Krinal, Kaido Torn, Terje Tamm, Barbara Lehtna, Liga Rudzite, Indrek Kornel Lavastaja: Barbara Lehtna

Hommikul tulin joogast, võtsin palvevaiba ja palvetasin meka poole. Pärast seda käisin kirikus armulaual ja kahetsesin pattu. Järgmisel nädalal ootab mind ees reis Indiasse ja kui ma kõike oma raha seal ära ei kuluta, siis annetan ülejäänu Jehoova tunnistajatele. Loodan, et kirgastun, aga kui ei kirgastu, võin vähemalt tulla koju, palvetada ja mediteerida. Jah, mediteerida.

Residentuuri tulemuseks oli lavastusalge, kus arutleti selle üle, et mida me, eestlased, õigepoolest usume ja miks?

“Lähme hinge. Palestiina.”

2016 Ramallah Kaasaegse Tantsu Festival

hing

Etendajad: Kaido Torn, Kamel Seif Lavastaja: Barbara Lehtna Produtsent: Terje Tamm

Edasiarendus 2014. aastal esietendunud tantsulavastusest “Lähme hinge”. Ka seekord küsitlesime me eakaid inimesi Eestist, kuid neile lisandusid eakad Palestiinast. Saime kokku ja küsisime. Küsisime, et mida kahetsetakse elu lõpus, küsisime, et kas elu alguses mõeldud mõtted on saanud teoks ja küsisime, et kas üle kaheksakümne aasta vanused inimesed veel unistavad.

Selgus, et unistavad küll.

“REIV”

2016 Sõltumatu Tantsu Lava

reiv stl

Etendajad: Barbara Lehtna, Indrek Kornel, Linda Vaher, Liga Rudzite, Maria Krinal, Kaido Torn, Sten Õitspuu Töörühm: Barbara Lehtna, Terje Tamm

Ma hüppan. Korduvad rütmid. Korduvad rütmid. Korduvad rütmid. Valgus näkku – oujee, ta pani strobo peale. Tantsi välja ja tantsi vabaks. “Khule, kazz ma olen Shulle kunagi öelnud, et ma armasthan sind,” küsib mööduv jorss. Ma vabandan ja ütlen, et ma ei ole siin selleks. Ta küsib, et milleks siis? Ma vastan, et ma ei tea. Ma hüppan. Ma hüppan. Ma hüppan. Biit on õige ja mina olen täna õige.

Täna ma langen ja järgmise paari tunni jooksul ei eksisteeri mitte ühtegi probleemi, rõõmu ega muret. Biit. Biit. Biit.

Reiv on võimalus end koos meiega välja elada. Reiv on rütm. Reiv on miskit orgasmilaadset. Reiv on transs. Reiv on Real Life Company kolmas lavastus.

Fotod: Laura Arum-Lääts (Postimees)

“Alastusest enam. More than naked”

2015 Vaba Lava

morethannaked_2015-09-18_731_foto-siimvahur_Fotor_Collage

Koreograaf: Doris Uhlich (AUT)

Tantsijad: Barbara Lehtna, Carmel Köster, Sveta Grigorjeva, Linda Vaher, Norbert Metstak, Jaana Heinsalu, Kerti Kass, Karolin Poska, Katrin Kubber, Mari-Liis Pruul, Kaie Küünal, Siim Tõniste, Kadri Sirel, Liisa Chrislin Saleh, Sigrid Savi, Viktor Aspel, Kaarel Kütas

Miks peaks keegi end vabatahtlikult laval paljaks koorima? Millist sõnumit kannab katmata keha? Aga kui laval on näiteks kakskümmend alasti tantsijat? Milline on see sõnum nüüd, alati, ikka ja jälle?

Tegemist pole lihtsalt grupi inimestega, vaid millegi enamaga – see on juba kogukond. See on kogukond ühisliikumises. Lavastuses „alastusest enam“ paneb muusika inimkehi värisema, üksteise vastu põrkuma, voolama, painduma, väänduma. DJ-na seisab laval koreograaf Doris Uhlich, kelle lavastuse motoks on „See on keha pidu: rõõmustagem oma kehalisuse üle“. Lavastus pakub võimaluse vaadelda inimkeha vabana eelarvamustest, valehäbist, ideoloogiast ja stereotüüpsest-konventsionaalsest suhtumisest, mis puudutavad nii alastust kui tantsu.

Fotod: Siim Vahur

“Peter and the wolf. Interpretation”

2015 Teatrifestivalil Sirenos (LT), Linnafestivalil “UIT” (EST)

L1_Fotor_Collage

Koreograaf: Rafal Dziemidok Valgus: Ewa Garniec

Tantsijad: Barbara Lehtna, Linda Vaher, Jaan Ulst, Paulis Markevicius, Vilma Pitrinaite, Žana Gonžiar

Kohaspetsiifiline tantsulavastus avalikus ruumis, mis süüvib kaasaegse tantsu ja publiku dialoogi. Algne Prokofjevi “Pedja ja hunt” on lavastuse jaoks rohkem kui kunagi olnu ja pelk inspiratsiooniallikas – pigem on see siiani elav ja hingav materjal, mida reinterpreteerides jõuame kaasaegse tantsu algeni.

Fotograaf: Dmitrijus Matvejevas

“Sail away (AND BACK)”

2015 Pärnu

2_Fotor_Collage

Avamerepurjetamise Euroopa Meistrivõistluste avalavastus rändamistest, koju jõudmistest ja neist, kes ootavad.

Lavastaja: Babrara Lehtna Koreograaf: Annika Viibus Kunstnik: Katri Järg

“Illegaalsed tantsud”

2015 Real Life Company @Pärnumarket

Illegaalsed

Lavastaja: Barbara Lehtna Laval: Erinevad tantsijad Pärnu arvukatest tantsukollektiividest, Siim Tõnismäe, Kaido Torn

Inspiratsioon: DANCE UNDER CONTROL – ILLEGAL DANCING IN THE NORDIC COUNTRIES

Praeguse seisuga on Eestis tantsimine tänavatel illegaalne, kuna seda võidakse võtta ka avaliku rahu rikkumisena. Real Life Company tantsis ikka.

Fotod: Evelin Belõi

“Kuradi Murdja”

2015 Pärnu rand

kurat

Lavastaja: Barbara Lehtna Koreograaf: Annika Viibus Kunstnik: Katri Järg Produtsent/koordinaator: Maria Krinal Laval: Annika Viibus ja 50 eestlast Koht: Pärnu rand

1. Elab Kurat 2. Kohtab Naist 3. Kurat armub Naisesse 4. Naine teda ei taha 5. Kurat muudab kättemaksuks Naise Hundiks 6. Hundi kohustus on murda 7. Kuid keelatud on murda inimest 8. Verelõhn aga… 9. Hunt murrab inimese 10. Inimesed püüavad hundi kinni 11. Hunt püüab anda märku, et ta on naine 12. Inimesed panevad hundi tuleriidale 13. Kuradil hakkab Hundist kahju 14. Kurat päästab Hundi tuleriidalt 15. Hundist saab libahunt 16. Päeval naine 17. Öösel hunt 18. Tingimus: Huntnaine elab igavesti

Mis Sa teed ära kui üks eesti muistend ja legend ongi täpselt selline. Lakooniline ent võrgutav oma lihtsuses.

Sa teed sellest lavastuse.

Seda enam, et see sama muistenditest tuntud hunt, võsavillem, susi ja Püha Jüri kutsikas on nende tingimuste kohaselt endiselt meie seas. Ja kunagi ei tea, ta võib olla Sinu postiljon, parim sõber, või nurgatagune narkomaan.

“Hetk, millal ma mõistsin, et ma olen parim”

(pühendatud kõikidele maailma konservatiivsetele erakondadele)

2015 International Performance Festival “Diverse Universe” Tallinn Art House, Pärnu Muuseum

31_Fotor_Collage

Koostöö Helen Solovjeviga

Performance kujutas endast ühe konservatiivi hommikurituaali ja oli üles ehitatud otseütlemistele, teesklustele ja ägedusele.

Eesti esinejatest läheb originaalsuse eripreemia Barbara Lehtna & Helen Solovjev duole, kes suutsid end ka jahust ning värvist eemal hoida. Nende etendus oli pühendatud kõigile konservatiivsetele erakondadele, mille käigus nad riietasid end erinevatele ühiskondlikele eelarvamustele viitavaid nihestatud slogan’eid kandvatesse T-särkidesse – Mari Kartau, ERR

“TYMM 1.0” 2014 Rüütli 23

TYMM

Laval: Barbara Lehtna, Kaido Torn, Maria Krinal, Kaido Ojassalu, Helen Solovjev, Ivo Orav Lavastaja: Barbara Lehtna

Vaibakloppimine, räige tümm, tümakas = TYMM

Rütm mõjub kehale. Rütm mõjub vaimule. Me loome rütme. Me katsetame, mida suudame taluda. Me katsetame, mida suudame nautida.

Ehk siis “TYMM” on võimalus end välja elada ja end helide ja valguse ning meiega koos vabaks lasta. Uurime, mida teevad meiega korduvad helid, kehvad visuaalid ja koljuluust läbi lõikavad mõtted.

“Lähme hinge”

2014 Rüütli 23

L

Lavastaja: Barbara Lehtna

Tantsija: Helen Solovjev

Mööda teise inimese hinge on hea käia. Ikka tuleb vastu tuttavaid lugusi ja neidki millest on mõnus kuulda, ilma ise jumala eest samasse olukorda sattumata. Kuid selle sama hinge peal, mida mööda kõndida, võib olla ju lugusid, mis on niivõrd ära peidetud, et raske võib olla neid mäletadagi. Või veel raskem leida üles tahe, et mäletama hakata.

Tavaliselt on need lood seotud kahetsusega.

„Kahetseda pole mõtet“

„ Kahetsema peab“

„ Ma ei oska kahetseda“

Õigeaegu tegelikult tuleb meil unustamine paremini välja kui kahetsemine ja seetõttu suudame me kahetseda harva. Võib-olla ehk siis kui politseile kirjutatud kahetsuskiri trahvisummat väiksemaks võib noolida, või siis kui me just vahele oleme jäänud. Paljalt.

Täna õhtul läheme me hinge.

Vähemalt kellegi teise hinge ja võib-olla Sinu omasse ka.

Väljudes sulge palun uks ja kustuta tuli.

Fotod: Evelin Belõi

“HALTUURA”

2014 Pärnu muuseum

Haltuura vari

Etendajad: Barbara Lehtna, Helen Solovjev Töögrupp: Barbara Lehtna, Helen Solovjev

haltuura <16> rahateenimiseks tehtav kõrvaltöö; hõlptöö, vusserdatud, kehv töö ▪. Haltuura+ots,haltuura+mees = haltuura+tegija = halturtšik argi – ÕS 2013

Haltuura tänapäeval – tehakse nägu, et tehakse tööd, tegelikult keeratakse selline käkk kokku, mida kõigesööjast sigagi ei larbi. – Delfi naistekas

Müüa OTSIN TÖÖD, JUHUTÖÖ, HALTUURA JNE., kategooria: Mees otsib tööd Eestis, Töö ja koolitus, kuulutus 17205356 – Kuldne Börs

haltura n. secondary work about which one is not serious or to which one is not fully committed; hackwork, moonlighting, freelancing.

„Haltuura“ oli liikumise ning kaasaegse tantsukunsti lavastus, kus kasutatati ka performance-kunstile omaseid meetodied. Küsiti ning otsiti vastuseid. Tegemist oli tantsuresidentuuriga, kus läbi protsessi selgusid vahendid, väljundid ning vastused. Etendust kui protsessi võis nimetada ka performatiivseks uurimuseks.

“Hullud päevad”

2014 Pärnu Uue Kunsti Muuseum

copy-HULLUD-PAEVAD.jpg

Laval: Barbara Lehtna, Sveta Grigorjeva Töörühm: Barbara Lehtna, Sveta Grigorjeva Tehniline tugi: Maria Krinal

Jean Claude Van Damme on bi-polaarne Angelina Jolie’l on kujutletav sõber Virginia Woolf oli depressiivne Lev Tolstoi oli hüpohondik Mary Cate Olsonil on anoreksia Sofi Oksanenil oli buliimia Sveta Grigorjeva on jõudnud järeldusele, et sellest maailmast ei ole küllap Barbara Lehtna on jõudnud järeldusele, et ta ei taha alla anda Sveta Grigorjeva ja Barbara Lehtna on jõudnud järeldusele, et nad on selle maailma jaoks liiga terved

“Hullud päevad” oli lavastus, kus ühel laval said kokku etenduskunstid, stand-up ja kaasaegne tants. Etenduste käigus müüdi ja anti publikule tasuta koju kaasa moodsaid haiguseid, juureldi selle üle, kui ruttu on võimalik endale mõni surmav haigus guugeldada ja kui oluline oleks mõnikord lihtsalt õue minna ja oma valud, mured ning depressiivne käitumine hetkekski unustada. Publikule loodi võimalus kogeda, vaadata ja etteantud teemal kaasa rääkida.

Sveta Grigorjeva ja Barbara Lehtna kohtusid aastal 2012, millal loodi koos esimene performance, kuid mõlemale jäi sellest kogemusest sisse tunne, et nendevaheline koostöö ei saanud sellega veel läbi. Selle tunde pealt loodigi aga Pärnu esimene teatriresidentuur, mille lõpptulemuseks oligi kaasaegse teatri lavastus “Hullud päevad”

“Aktsioon: moešõu”

2013 Uue Teatri Festivali “De Facto” produktsioon, Pärnu

20797_208687082623146_782840232_n

Laval: rahvusvaheline teatrirühmitus “NEATA” (EST, LV, LT, FIN, DN, SWE) Lavastaja: Barbara Lehtna

Kaasaegse teatri etendus, milles kasutati osalusteatri meetodeid. Kohaliku meedia kaudu kuulutati moešõu, mis toimus Pärnu peatänaval. Publik saabus moešõule teadmata, et nad astusid tegelikult otse lavale, kus näitlejate ülesandeks oli mängida läbi erinevaid moemaailma klišeesid ja stereotüüpe: hullud staarid esireas, karusnaha vastu protestivad aktivistid, ojadena voolav šampanja ja kõik muu vajalik. Imestunud, üllatunud ja mõnikord murelikul publikul oli etenduse vältel võimalik jääda või lahkuda.

Performance “Varikandidaat”

2013 Pärnu

IMG_1122

Tähistamaks 2013. aasta valimisi, ilmus varikandidaat valimisperioodi vältel mitmetele väliüritustele, et heietada, suhelda ja mis peamine – lubada. Küll suudles ta lapsi, küll lubas ta miinimumpalka 1000 euro väärtuses ning kõige lõpuks oli valmis häälte eest hea ja paremaga maksma.

Hääletage variakandidaadi poolt!

Performance “Tantsime?”

2013 Pärnu / Tartu

_MG_6140

Eriliselt pilvisel päeval joonistati Tartu raekoja platsi asfaldile maha 6 ruutmeetrine kast. Kasti ees oli silt:

“Mida Sa ootad… tantsime?!”

ja kümme minutit tantsis kinni seotud silmadega kunstnik kõigiga, kes tahtsid ühineda, luues nii usalduse võõrastega, kes nõustusid liikuma samas rütmis.

Performance

“Siin oleks sündinud kunstiteos, aga see keelati ära”

2013 Pärnu

IMG_0911

Performance oli vastus sellele, et religiooniteemaline performance “Palvevaip” keelati Pärnu linnavalitsuse poolt ära. Nimelt selgus, et moslemite traditsiooniline peakate hijab olevat midagi, mis solvaks Eesti inimesi. Me ei nõustunud siis ja ei nõustu ka täna, aga sellest suurem probleem on see, et Eesti riigis on võimalik ametnikel valida milline kunst on sobilik ja milline mitte.

EDIT: Luba algseks performance’iks saadi Tartu linnavalitsuselt, kuid osalejad otsustasid, et performance oli juba toimunud ja seda ilma nende osaluseta.

Performance

“Tasuta lõuna”

2013 Pärnu

anu2

2013. aasta alguses oli Eesti meedias kõne all humanitaar hariduse teema. Nimelt arutati kas humanitaarhariduse andmine on Eesti ülikoolides enam isegi vajalik või peaksid ülikoolid keskenduma pigem reaalerialadele, kuna riik saab oluliselt rohkem makse just reaalaladel töötavatelt kodanikelt.

Kunstnikud otsustasid aga omalt poolt vaeseid humanitaare kas või üheks päevaks õnnelikuks teha ja neile ühe tasuta lõuna välja teha. Ja no oleks teinud ka õhtusöögi, aga kunstnikega olevat veel halvemini kui humanitaaridega… veel vähem makse.

Performance “Vabadus müügiks”

2012 Palestiina Orient & Dance Theatre

IMG_0241

2012. aastal müüdi Ramallahi keskel vabadust hinnaga üks minut-üks šeekel. Kunstnikud püstitasid linnaväljakule musta kasti ja ühe šeekeli ees võis selles kastis teha minuti jagu ükskõik mida ja kokkuleppe kohaselt ei võinud Iisraeli võimud selle vastu midagi ette võtta. Nad ei saanud inimesi kastis rünnata, nad ei saanud tulistada ja nad ei saanud ka minuti jooksul mitte midagi öelda.

Tõestati, et minut vabadust on palju kallim kui üks šeekel.

Monolavastus “Julia”

2012 Pärnu vangla

_MG_6891

Lavastaja: Mari-Liis Pärn Laval: Barbara Lehtna

“Monomaffia” teatrifestivali ametlik programm

Psühholoog, noor naine, sportlane, hull, depressiivik – kõik need tegelased korraga ühe näitleja läbi laval. Lavastus püüdis küsida, et kas naised muudavad maailma või muudab maailm naisi.